neljapäev, 11. märts 2010

Toidust ....öko-öko-öko-öko!

Olen palju mõelnud loomakaitsjatele ja ökopõllumajandusele. Puhast toitu on hea süüa küll - kes tahaks organismi koormata võõrainetega? Ja loomad ... Loomkaitsjad kindlasti rõõmustaks kaa puhast köögivilja süües.

Aga vaatame neid liikumisi teisest küljest. Taimetoitlased/loomakaitsjad laseks koduloomad kindlasti metsa lahti - koduloomad metsa! Koduloom metsistub suhteliselt kiiresti. Teada on juhtumeid, mil kari mullikaid lõhkusid kolhoosi karjaaia ja jooksid metsa ... see ei ole mitte see, mida korilane tahaks marjul/seenel olles kohata. Koduloom muutub metsas väga tigedaks ja tavaliselt ründab inimest vastupidiselt metsloomale, kes hoiab tavaliselt inimese teest eemale.
Mida siis ette võtta? Lasta loomapidajatel lehmi/sigu lihtsalt kasvatada seni kuni nad surevad vanadusse? Kes seda doteerima hakkab? Millega loomapidaja maksab kinni looma sööda? Taotleb PRIA-st selleks toetust?
Ma ei tea küll statistikat, aga suhteliselt palju inimesi elatuvad loomakasvatusest. Taimetoitlased tahaks seega, et loomapidajad sureks nälga. Tolerantsus loomade mitte inimeste suhtes!

Nüüd teisest probleemist: tekkib küsimus, kas taimetoitlus ja ökopõllumajandus soosivad teineteist? Kui koduloomi ei ole, millega siis hakatakse väetama ökopõlde? Kui Loomapidamine lõpetada siis taimtoitu hakkab minema poole rohkem (meelevaldne suurus). Igatahes on siis üks võimalus hakata tootma GMO toiduaineid. Tsitaat: "Geneetilise muundamise tehnoloogia advokaadid väidavad, et GMO-de kasutamine oleks suurepärane vahend tagada suurenevale elanikkonnale toitu." Aga nagu minu väikene mõistus sellest aru saab siis ei taha taimetoitlased ka seda. Milliseid võimalusi meil veel on kui maailm hakkab nälga surema, aga liha, piima, mune ja neist tulenevaid toiduaineid (juust, vorst jne.) Mul pole nii palju kaalikaid, et toita kogu Tallinnat, ütleb põllumees ja tallinlane sureb nälga. Pealegi tuleb mõtlema hakata ladudele, mida kasutada talviste varude hoidmiseks. Loomadele on need hooned olemas, aga köögiviljadele need hooned ei sobi.

Pealegi ei meeldi mulle, et keegi tuleb ütlema, mida ma süüa võin ja mida mitte. Mina ei sunni ühtegi taimetoitlast liha sööma ja ei kisu tal kapsast käest. Ma tean, et see kirjutis nüüd tekitab osades palju paksu verd, aga see tuletab mulle meelde juhtumi, kui keegi ateist hakkas käima ukselt uksele nagu jehovistid teevad ja kutsuma inimesi ateistlikele koosviibimistele. Ta sai usklike inimeste poolt kohutava sõimu osaliseks. Aga tekkib küsimus, miks uklikud seda teha võivad ja ateistid mitte. Laske ikka inimesel nii elada nagu ta ise seda tahab.


Share This
Subscribe Here

1 comments:

Põrandaalune on 2. august 2010 11:07 ütles...

Hiljuti sattusin lugema veel sellist ilusat artiklit: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/loore-emilie-raav-lihaloomade-tosielusari.d?id=32373727

Artiklis on päris mitu huvitavat kohta ka. Näiteks see, kus arutletakse kodu- ja põllumajandusloomade erinevustest. Aga seda võib ka teistpidi võtta ... kui vanasti karjakoer hakkas kanu ja lambaid murdma siis teinekord lasti ta maha (kui ketti ei tahetud panna), aga nüüd võib selle eest kohtu alla sattuda. Äraaetud hobused lastakse maha ütleb vanasõna ... või ka filmi pealkiri, ma ei saa maailmast aru. Pole ju korras suhted inimeste vahel, riikide vahel, aga ikka leidub inimesi, kes loomadele inimõigusi välja mõtlevad. Tahaks teada, mida arvavad sellest meie iraagis ja mujal karuperses olevad sõdurpoisid? Ma ei usu, et nad oleks nõus sööma ainult porgandeid ja sojakotlete. Ma kordan veel, et ma pole selle vastu kui inimene elab oma äranägemist mööda ja ei võta liha suu sisse. Aga mulle liha maitseb ja ülalpool mainitud artiklis loodetud tulemus, kus küüliku surm minus peaks tülgastust tekitama enne selle söömist siis ta eksib rängalt.

Mida tähendab järgmine lõik: „Seetõttu ehk oleks loomade tapmist aegajalt just vajagi näidata? Lihalettide kõrval või lausa pakendil asuv visuaalne info toote eelnevast eluloost oleks minu arust igati aus kaup. Palju ausam, kui igasugune imepeenes kirjas olev tekstijupp toote päritolu ja koostise kohta.” Kas artikli kirjutaja ikka mõtleb ka, mida ta pastakast välja imeb? Esiteks: suurem osa inimesti ei vaata, mida pakil kirjutatakse. Teiseks: kui keegi seda vaatab siis kuu- kahe pärast on see täiesti tavaline asi pakendil ja seda ei viitsi enam keegi vaadata. Kolmandaks: söömata jätavad selle ainult need, kes seda ka praegu ei söö e. siis taimetoitlased.

Aga mida tehtraks siis kui prgandid nutavad? Tillukesed beebiporgandid lõugavad kõrvulukustavalt peenrast välja kiskumisest potti panekuni, kus nad uppuvad.

 

Märkus

Kommenteerida võib ka aadressil p6randaalune@gmail.com

Jaga

Põrandaalune Copyright © 2009 infinityskinsBlogger Template